{"id":753,"date":"2015-02-21T15:11:38","date_gmt":"2015-02-21T15:11:38","guid":{"rendered":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/?p=753"},"modified":"2023-02-09T12:14:55","modified_gmt":"2023-02-09T12:14:55","slug":"aboriya-be-jin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/?p=753","title":{"rendered":"ABORIYA B\u00ca JIN"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\">\n<p style=\"text-align: justify;\">\n<p class=\" \" style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #ff0000;\"><strong><em>Delal AF\u015e\u00ceN<\/em><\/strong><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\n<p class=\" \" style=\"text-align: justify;\">Di gi\u015ft\u00ee de s\u00eestema \u015faristaniya dewletpar\u00eaz, bi taybet j\u00ee modern\u00eeteya Kap\u00eetal\u00eest ji bo ku s\u00eestema xwe bidom\u00eene, bikaran\u00eena hem\u00fb zindiyan ji xwe re weke mafeke xwezay\u00ee dib\u00eene \u00fb di bin nav\u00ea aboriy\u00ea de j\u00ee her ti\u015ft\u00ee dike mijara kir\u00een \u00fb firotin\u00ea. Bi v\u00ee away\u00ee nirxandin ku aboriy\u00ea \u00e7eloxwar\u00ee dike, v\u00ea s\u00eestem\u00ea j\u00ee jin kiriye qurban \u00fb wer l\u00ea kiriye ku bar\u00ea her\u00ee giran \u00ea s\u00eestem\u00ea li ser mil\u00ea jin\u00ea bim\u00eene. M\u00eatina keda jin\u00ea bila li aliyek\u00ea bim\u00eene, her par\u00e7eyek\u00ee bedena w\u00ea ku weke metayeke reklaman t\u00ea bikaran\u00een \u00fb bi ser bikaran\u00eena jin\u00ea ya di war\u00ea metab\u00fbna cins\u00ee de civak ji nirx\u00ean xwe y\u00ean exlaq\u00ee t\u00ea d\u00fbrxistin \u00fb mirovah\u00ee p\u00ea t\u00ea xistin; ev hem\u00fb j\u00ee ne ji ber ku jin di nava aboriy\u00ea de ye diqewimin, ji ber ku jin ji aboriy\u00ea hatiye d\u00fbrxistin p\u00eak t\u00ean.<\/p>\n<p class=\" \" style=\"text-align: justify;\">Ew jina ku di nava mal\u00ea de zagona mal\u00ea avadikir \u00fb dilrehetiyek\u00ee mezin p\u00ea\u015fdixist, \u00ead\u00ee av\u00eat\u00eene dervey\u00ee mal\u00ea \u00fb di bazaran de weke metayek\u00ea t\u00ea p\u00ea\u015fk\u00ea\u015fkirin \u00fb ji bil\u00ee v\u00ea yek\u00ea ti wateyek\u00ea j\u00ee ku \u00eefade nake, v\u00ea yek\u00ea ne ku ji aboriy\u00ea re tevkariyek kiribe, berovaj\u00ee b\u00fbye sedem ku b\u00fbhran\u00ean bi v\u00ee reng\u00ee y\u00ean aboriy\u00ea b\u00eane jiyankirin.<\/p>\n<p class=\" \" style=\"text-align: justify;\">Dema ku em li \u015f\u00eawey\u00ea modern\u00eeteya kap\u00eetal\u00eest a nirxandina aboriy\u00ea din\u00earin, em dikarin bib\u00eenin ku ji bil\u00ee v\u00ea yek\u00ea ti rolek\u00ea ji jin\u00ea re nap\u00ea. Ti\u015fta her\u00ee diltez\u00een\u00ee \u00fb xemg\u00een j\u00ee ew e, jin b\u00eay\u00ee ku bikeve ferqa v\u00ea yek\u00ea, s\u00eestem xwe bi ser jin\u00ea ve dime\u015f\u00eene. Abor\u00ee ten\u00ea weke bidestxistina pareyan fikirandin \u00fb l\u00eager\u00een\u00ean jin\u00ea y\u00ean ku ji aboriya mal\u00ea re tevkariyek\u00ee mad\u00ee bike, di encama \u015fa\u015f \u00fb xelet famkirina aboriy\u00ea de p\u00ea\u015fdikevin. Jin ku weke \u015f\u00eawazek\u00ee xwe \u00eefadekirin\u00ea dikeve nava v\u00ea s\u00eestem\u00ea, di esas de ne di w\u00ea ferq\u00ea de ye ku ka \u00e7i qas ketiye w\u00ea rew\u015f\u00ea ku nikare xwe \u00eefade bike. Di bin nav\u00ea, &#8220;ez di war\u00ea aboriy\u00ea de azad bim&#8221; de koletiya hey\u00ee bi awayek\u00ee h\u00een k\u00fbrtir t\u00ea me\u015fandin. Di serdema modern\u00eeteya kap\u00eetal\u00eest de bih\u00ealin jin xwed\u00ee \u00eerade \u00fb azad be, ti \u015faneyek\u00ee beden\u00ea w\u00ea nema ye ku weke meta nehatibe bikaran\u00een \u00fb di v\u00ea \u00e7ar\u00e7ovey\u00ea de koletiyek\u00ee bazar\u00ea ya her\u00ee k\u00fbr j\u00ee t\u00ea p\u00eakan\u00een.<\/p>\n<p class=\" \" style=\"text-align: justify;\">Weke maf\u00ea xwezay\u00ee y\u00ea her zindiyek\u00ea, ku xwe ragirtin \u00fb aboriya xwe avakirin e, modern\u00eeteya kap\u00eetal\u00eest derfet\u00ean mirovan wer c\u00fbr dike ku mirovan bi xwe ve gir\u00ea bide \u00fb mihtac\u00ea xwe bike. Li ser bingeh\u00ea p\u00eadiviy\u00ean mirovan \u00ean esas\u00ee ku \u015fikandina \u00eeradeya mirovan weke armanc hatiye destn\u00ee\u015fankirin, di heman dem\u00ea de civakek\u00ee wer t\u00ea avakirin ku li hember\u00ee hem\u00fb b\u00fbyer\u00ean jiyan\u00ee b\u00ea bertek bim\u00eenin. Di v\u00ea xal\u00ea de mirov dikare bib\u00eaje ku modern\u00eeteya kap\u00eetal\u00eest xwe gihandiye armanca xwe. Her weke ku ti zindiyek nehi\u015ftiye ku nekiribe koley\u00ea xwe, hisaba w\u00ea j\u00ee dike ku k\u00ee ser\u00ea xwe li hember\u00ee s\u00eestem\u00ea rabike b\u00eabandor bih\u00eale \u00fb bihel\u00eene. Ji bo ku mirov \u00fb civak jiyana xwe bidom\u00eenin, maf\u00ea karkirin\u00ea ku ji dest\u00ea wan digire, v\u00ea yek\u00ea kiriye ku art\u00ea\u015fek\u00ee b\u00eakaran ava bibe. Di roja me ya \u00eero de y\u00ean ku her\u00ee z\u00eade ji v\u00ea b\u00eakariy\u00ea bandor dibin, d\u00eesa j\u00ee her jin in. Li hember\u00ee v\u00ea b\u00eakar\u00ee \u00fb xizaniya her ku di\u00e7e bilindtir dibe, di civaka \u015faristaniy\u00ea de zir\u00fbf\u00ean mad\u00ee j\u00ee ji hol\u00ea radibin. Ew jina ku heya w\u00ea ast\u00ea daketiye, ji bo ku mala xwe bir\u00eave bibe \u00fb malbata xwe bij\u00eene ku ji bil\u00ee firotina beden\u00ea xwe ti r\u00eayek\u00ea nab\u00eene \u00fb ev qas ne\u00e7ar hatiye hi\u015ftin, \u00e7avkaniya xwe ji aboriy\u00ea d\u00fbrxistina jin\u00ea digire \u00fb ev hem\u00fb j\u00ee di encama v\u00ea yek\u00ea de p\u00eak t\u00ean<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Delal AF\u015e\u00ceN Di gi\u015ft\u00ee de s\u00eestema \u015faristaniya dewletpar\u00eaz, bi taybet j\u00ee modern\u00eeteya Kap\u00eetal\u00eest ji bo ku s\u00eestema xwe bidom\u00eene, bikaran\u00eena hem\u00fb zindiyan ji xwe re weke mafeke xwezay\u00ee dib\u00eene \u00fb di bin nav\u00ea aboriy\u00ea de j\u00ee her ti\u015ft\u00ee dike mijara kir\u00een \u00fb firotin\u00ea. Bi v\u00ee away\u00ee nirxandin ku aboriy\u00ea \u00e7eloxwar\u00ee dike, v\u00ea s\u00eestem\u00ea j\u00ee jin [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":754,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[22],"tags":[],"class_list":["post-753","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ekonomi-ekoloji"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/753","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=753"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/753\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":755,"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/753\/revisions\/755"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/754"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=753"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=753"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/kurdi.komunar.net\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=753"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}